Selle plaadi osas kimavad tunded kohapealt minema nii, et sinise WRX-i mees jääb mokk töllakil mu minekut järele vaatama. Lood on vanad, ses mõttes, et esitatud varem Smilersi ja üks GeneraatorM-i poolt. Saller ise on ka kuidagi teine, undab hoopis ägedamalt, ütles üks, kes plaati kuulas ja temaga jääb üle ainult nõustuda. Lood on kuuldavasti salvestatud peamiselt nii, et orkester ja laulja olid korraga stuudios ja selle ühise energia mõõtmiseks tuleks kruvida lahti mõned kõige võimsamad andurid Narva jaamades ja krudida need kõlarite vahele. Osuti paneks kohe punasesse, nii võimas on hooti see fiiling, mis tekib sellest, et “torud” kuulevad, mida tahab laulja ja vastupidi ka. Sal-Saller ja EDBB plaat on elav. Kvaliteetne, elav muusika, mille kuulamine, jah muidugi, nõuab kõrva ja natukene kannatust, aga siis, kui olete saanud liinile, avastate enda jaoks täiusliku muusika maailma. Kohalik popprokk saab säravad silmad kohe, kui teda on natukene toidetud klassikalise džässi rinnapiimaga. Mehed kasutasid Salleri ära ja see on jube mõistlik ja OK.
Urmas Vaino, Äripäev
Loe edasi »
|
